TÄHTSAD PÄEVAD!
Sel aastal on palju tähtsaid juubeleid.
Meie pere esimene selle aasta juubeli avapauk oli eile ehk 25.jaanuaril, kui meie kallis poeg Marten sai 10 aastat vanaks.
Väikesest armsast pisipõnnist on sirgunud igati tubli, tark ja tore poiss. Lasteaias õpetajad kiitsid, et Marten on laia silmaringiga ja lahtise peaga, kooliski saab hästi hakkama ja õpitulemused on suurepärased. Vanematele ju ainult rõõm. Kodus tuupimisele aega ei kulu, kõik nähtu ja kuuldu jääb hästi meelde. Laps tõuseb hommikul heas tujus ja läheb rõõmsalt kooli. Eriti mugav on ju elada kooli kõrval, koolitee on ainult 3 minutit pikk.
Natuke eputame ka, sest enda imestuseks leidsin sellised märkmed. Kirjutamine ja lugemine on tulnud kuidagi loomulikult ja iseenesest. Üldse ei mäleta, et oleks midagi õppinud. Loodame, et kõik sujub sama hästi ka edaspidi!
Marteni suureks hobiks on jalgpall. Treeninguid on palju ja võistlusi samuti. Ta on saanud häid kogemusi nii Eesti turniiridel kui ka väljaspool Eestit. Varsti saame kaasa minna elama Lätti Riia Cupile. Hetkel ongi Marteni unistus saada jalgpalluriks. Sellest lähtuvalt pidi ka sünnipäeva kaart olema jalgpalli teemaline.
Minu mehe soov oli pojale kinkida uisuväljak meie maja hoovis. Külmakraadidega ilmasid oli eelnevalt piisavalt ja nii sai see kenasti teostatud. Nii äge, et sai õueküünalde valguses ja õhupallidega kaunistatult see pojale päev varem üle anda. Mängida hokit ja uisutada sai täpselt 2 päeva. Kahjuks tuli sula ja vihm ning nüüdseks on muru taas väljas.
Lapse kindel soov oli pidada sõpradega pidu Batuudikeskuses ja kõige parem kui see veel oleks hästi hilja, nn. öösünnipäev. Mis jääb vanematel üle, kui austada juubilari soovi ja tema unistus täita. Nii, et homme saavad kõik klassi- ja trennikaaslased ning teised lähedased möllata hiliste õhtutundideni.
Võin öelda, et kokku 15 tundi kestev sünnitusprotsess oli igati väärt kogemus. Oleme ikka igal aastal mehega leidnud hetke meenutamiseks. Oli ju mul mees minu kõrval 24-25. jaanuaril 2008 Tartu Ülikooli Kliinikumi sünnitushaiglas ja nägi kui palju pidin eelnevalt läbima kuni otsustati, et enam ei ole mõtet oodata. Ma sain kõik sünnitusega seotud kogemused ning pakutavad võimalused selle 15 tunni jooksul teada ja tunda. Ja nii meie poeg keisrilõikega välja võeti kell 11.17. Selleks ajaks olin ma ise pildi tasku pannud ehk magama jäänud. Laps, kes on eespeaseisus ei sünni ju ise aga seda ei osanud miskipärast arstid arvata. Esimesena sai vastsündinud beebiga kohtuda ja oma käes ning kõhu peal hoida minu mees. Ex iga kogemus rikastab meid ja paneb mõtlema kui tähtis on meile siia ilma tulek.
Tähtsaid päevi on veel mitmeid ees ja mõned juba lähenemas uuel kuul. Minu vanematel 40. pulma aastapäev! Hurraaa!!!
On meie kodumaalgi tulemas tähtis ja väärikas juubel! Olema rõõmsad ja õnnelikud!
Kommentaarid
Postita kommentaar